HINDAMINE

 

Hindamise korraldus

(1)   Hindamine
1) Hindamise eesmärk on:

  1. toetada õpilase arengut;
  2. anda tagasisidet õpilase õppeedukuse kohta;
  3. innustada ja suunata õpilast sihikindlalt õppima;
  4. suunata õpilase enesehinnangu kujunemist, suunata ja  toetada õpilast edasise haridustee valikul;
  5. suunata õpetaja tegevust õpilase õppimise ja individuaalse arengu toetamisel;
  6. anda alus õpilase järgmisse klassi üleviimiseks ning kooli lõpetamise otsuse tegemiseks.

2)Põhikooli I, II ja III kooliastmel ning gümnaasiumis hinnatakse õpilaste teadmisi, oskusi ja vilumusi viiepallisüsteemis, kus hinne «5» on «väga hea», «4» – «hea», «3» – «rahuldav», «2» – «puudulik» ja «1» – «nõrk».

3)Hindamine on süstemaatiline teabe kogumine õpilase arengu kohta, selle teabe analüüsimine ja tagasiside andmine. Hindamine on aluseks õppe edasisele kavandamisele. Hindamisel kasutatakse mitmesuguseid meetodeid, hindamisvahendeid ja -viise. Hindamine on õpetamise ja õppimise lahutamatu osa.

4)Õpilasel on õigus saada teavet hindamise korralduse ning saadud hinnete ja hinnangute kohta. Õpilasel on õigus teada, milline hinne või hinnang on aluseks kokkuvõtvale hindele ja hinnangule.

5)Õpilasi ja vanemaid teavitatakse hinnetest ja hinnangutest üldjuhul e-kooli kaudu.

6)Kool annab õpilasele ja vanemale kirjalikku tagasisidet õpilase käitumise (sealhulgas hoolsuse) kohta iga õppeveerandi lõpus õpilase klassitunnistuse kaudu e-koolis.

7)Õpilasel või tema seaduslikul esindajal on õigus hindeid vaidlustada kümne päeva jooksul pärast hinde teadasaamist, esitades kooli direktorile kirjalikult vastava taotluse koos põhjendustega. Kooli direktor teeb otsuse ja teavitab sellest taotluse esitajat kirjalikult viie tööpäeva jooksul otsuse vastuvõtmise päevast arvates.

(2)   Kujundav hindamine

1)Kujundava hindamisena mõistetakse õppe kestel toimuvat hindamist, mille käigus analüüsitakse õpilase teadmisi, oskusi, hoiakuid, väärtushinnanguidja käitumist, antakse tagasisidet õpilase seniste tulemuste ning vajakajäämiste kohta, innustatakse ja suunatakse õpilast edasisel õppimisel ning kavandatakse edasise õppimise eesmärgid ja teed. Kujundav hindamine keskendub eelkõige õpilase arengu võrdlemisele tema varasemate saavutustega. Tagasiside kirjeldab õigel ajal ja võimalikult täpselt õpilase tugevaid külgi ja vajakajäämisi ning sisaldab ettepanekuid edaspidisteks tegevusteks, mis toetavad õpilase arengut.

2)Õppetunni vältel saab õpilane enamasti suulist või kirjalikku sõnalist tagasisidet õppeainet ja ainevaldkonda puudutavate teadmiste ja oskuste (sealhulgas üldpädevuste, kooliastme õppe- ja kasvatuseesmärkide ja läbivate teemade) kohta. Kogu õppepäeva vältel annavad pedagoogid õpilasele tagasisidet, et toetada õpilase käitumise, hoiakute ja väärtushinnangute kujunemist. Kool reageerib juhtumitele, mis on vastuolus üldtunnustatud väärtuste ning heade tavadega.

3)Õpilane kaasatakse enese ja kaaslaste hindamisse, et arendada tema oskust eesmärke seada ning oma õppimist ja käitumist eesmärkide alusel analüüsida ning tõsta õpimotivatsiooni.

4)Kujundava hindamise ühe vahendina võib kasutada õpimappi. Õpimapp õppimise päevikuna sisaldab nii õppetöid kui ka tööde analüüsi ja tagasisidet. Õpimappe võib koostada aine- ja valdkonnapõhiselt, läbivate teemade või üldpädevuste kohta. Aineõpetaja võib õpimapi teha õpilasele kohustuslikuks.

(3)   Teadmiste ja oskuste hindamine kui kokkuvõtvate hinnete alus

1)Õpilase ainealaseid teadmisi ja oskusi võrreldakse õpilase õppe aluseks olevas ainekavas toodud oodatavate õpitulemustega ja tema õppele püstitatud eesmärkidega. Ainealaseid teadmisi ja oskusi võib hinnata nii õppe käigus kui ka õppeteema lõppedes.

2)Hindamisel viie palli süsteemis:

1)hindega „5” ehk „väga hea” hinnatakse vaadeldava perioodi või vaadeldava temaatika õpitulemuste saavutatust, kui saavutatud õpitulemused vastavad õpilase õppe aluseks olevatele taotletavatele õpitulemustele täiel määral või ületavad neid;

2)hindega „4” ehk „hea” hinnatakse vaadeldava perioodi või vaadeldava temaatika õpitulemuste saavutatust, kui saavutatud õpitulemused vastavad üldiselt õpilase õppe aluseks olevatele taotletavatele õpitulemustele;

3)hindega „3” ehk „rahuldav” hinnatakse vaadeldava perioodi või vaadeldava temaatika õpitulemuste saavutatust, kui saavutatud õpitulemused võimaldavad õpilasel edasi õppida või kooli lõpetada ilma, et tal tekiks olulisi raskusi hakkamasaamisel edasisel õppimisel või edasises elus;

4)hindega „2” ehk „puudulik” hinnatakse vaadeldava perioodi või vaadeldava temaatika õpitulemuste saavutatust, kui õpilase areng nende õpitulemuste osas on toimunud, aga ei võimalda oluliste raskusteta hakkamasaamist edasisel õppimisel või edasises elus;5)   hindega „1” ehk „nõrk” hinnatakse vaadeldava perioodi või vaadeldava temaatika õpitulemuste saavutatust, kui saavutatud õpitulemused ei võimalda oluliste raskusteta hakkamasaamist edasisel õppimisel või edasises elus ning kui õpilase areng nende õpitulemuste osas puudub.

5)Viie palli süsteemis hinnatavate kirjalike tööde koostamisel ja hindamisel lähtutakse põhimõttest, et kui kasutatakse punktiarvestust ja õpetaja ei ole andnud teada teisiti, koostatakse tööd nii, et hindega „5” hinnatakse õpilast, kes on saavutanud 90–100% maksimaalsest võimalikust punktide arvust, hindega „4” 75–89%, hindega „3” 50–74%, hindega „2” 20–49% ning hindega „1” 0–19%.

6)Kui hindamisel tuvastatakse kõrvalise abi kasutamine või mahakirjutamine, võib kirjalikku või praktilist tööd, suulist vastust (esitust), praktilist tegevust või selle tulemust hinnata hindega «nõrk».

7)Kui õpilne puudus või ei teinud praktiliselt tunnis kaasa või tema arvestuslik töö / kontrolltöö on sooritamata, siis märgitakse e – kooli „X”. Märge „X” ei ole hinne, vaid tähistab tegemata tööd, mis tuleb õpilasel (puudunud õpilasel peale kooli naasmist) sooritada 10 koolipäeva jooksul .
 
8)Kui õpilane puudub arvestusliku töö / kontrolltöö tunnist põhjuseta, siis võib õpilase töö tulemust hinnata hindega „nõrk” ja järeltööd ei rakendata.

9)Kui kirjalikku või praktilist tööd, suulist vastust (esitust), praktilist tegevust või selle tulemust on hinnatud hindega «puudulik» või «nõrk» või on hinne jäänud panemata, antakse õpilasele võimalus järelevastamiseks või järeltöö sooritamiseks 10 koolipäeva (jooksul) peale hinde e-kooli kandmist. Erijuhud tuleb õpilasel õpetajaga eraldi kokku leppida.

10)Järelvastamisele kuuluvad õpetaja poolt määratud kontrolltööd ja õpiülesanded. Õpilasel on võimalik mitterahuldavat kohustuslikku hinnet parandada üks kord, mis märgitakse e-kooli kaldkriipsuga (näiteks 2/3, 2/4,2/5).

(4) Õpilaste käitumise ja hoolsuse hindamine

1)Tallinna Laagna Gümnaasiumi õpilaste käitumise ja hoolsuse hindamise eesmärk on: suunata õpilast järgima üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnorme ning täitma koolis kehtivaid nõudeid; motiveerida õpilast hoolikalt täitma õppeülesandeid.

2)Põhikoolis hinnatakse õpilase käitumist ja hoolsust, gümnaasiumis ainult käitumist.

3)Käitumise ja hoolsuse hindamisel lähtutakse Tallinna Laagna Gümnaasiumi õppekavas toodud üldpädevustest ning kooli kodukorra nõuetest.

  1. Käitumishindega eeskujulik hinnatakse õpilast, kellele üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnormide järgimine on harjumuspärane igas olukorras, kes täidab kooli kodukorra nõudeid eeskujulikult ja järjepidevalt.
  2. Käitumishindega hea hinnatakse õpilast, kes järgib üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnorme ning täidab kooli kodukorra nõudeid.
  3. Käitumishindega rahuldav hinnatakse õpilast, kes üldiselt järgib üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnorme ning täidab kooli kodukorra nõudeid, kuid kellel on esinenud eksimusi.
  4. Käitumishindega mitterahuldav hinnatakse õpilast, kes ei täida kooli kodukorra nõudeid, ei allu õpetajate nõudmistele või ei järgi üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnorme. Õpilase käitumise võib hinnata mitterahuldavaks ka üksiku õigusvastase teo või ebekõlbelise käitumise eest.

4)Hoolsuse hindamise aluseks on õpilase suhtumine õppeülesannetesse: kohusetundlikkus, töökus ja järjekindlus õppeülesannete täitmisel.

  1. Hoolsushindega eeskujulik hinnatakse õpilast, kes suhtub õppeülesannetesse alati kohusetundlikult, õpib kõiki õppeaineid võimetekohaselt, on õppeülesannete täitmisel töökas ja järjekindel, ilmutab omaalgatust ja viib alustatud töö lõpuni.
  2. Hoolsushindega hea hinnatakse õpilast, kes suhtub õppeülesannetesse kohusetundlikult, on töökas ja järjekindel õppeülesannete täitmisel, hoolikas ning õpib võimetekohaselt.
  3. Hoolsushindega rahuldav hinnatakse õpilast, kes üldiselt täidab oma õppeülesandeid, kuid ei ole piisavalt töökas ja järjekindel õppeülesannete täitmisel ega õpi oma tegelike võimete kohaselt.
  4. Hoolsushindega mitterahuldav hinnatakse õpilast, kes ei õpi võimetekohaselt, suhtub õppeülesannetesse lohakalt ja vastutustundetult.

(5)  Põhikooli kokkuvõtvad hinded ja järgmisse klassi üleviimine

1)Kokkuvõttev hinne on õppeaine veerandi- ning aastahinne.

2)Veerandihinne pannakse välja õppeveerandi jooksul saadud hinnete alusel. Aastahinne pannakse välja antud õppeaasta jooksul saadud veerandihinnete alusel enne õppeperioodi lõppu.

3)Kui õppeperioodi keskel on õppeaine veerandihinne või hinnang jäänud andmata ja õpilane ei ole kasutanud võimalust järele vastata, hinnatakseaastahinde väljapanekul vastaval perioodil omandatud teadmised ja oskused vastavaks hindele «nõrk».

4)Õpilasele, kelle veerandihinne on «puudulik» või «nõrk» või on jäetud hinne välja panemata, koostatakse selles õppeaines individuaalne õppekava või määratakse mõni muu tugisüsteem, et aidata omandada nõutavad teadmised ja oskused. Kui õpilasele on määratud nõutava õpitulemuse saavutamiseks mõni tugisüsteem, kohandatakse hindamine vastavalt õpijõudlusele lähtudes õpilase individuaalsest arengust.

5)Rakendatavad tugiõppe vormid on: täiendav iseseisev kodune töö, täiendav õppetöö õpetaja vahetul juhendamisel, logopeediline abi, individuaalne õppekava, , täiendav õppetöö lapsevanema kaasabil, täiendav õppetöö abiõpetaja kaasabil. Logopeedilise abi rakendamisel tugisüsteemina on õpilast võimalik eesti keeles hinnata diferentseeritult.

6)Õpilase, kelle veerandi kokkuvõttev hinne on „1” või „2”, võib klassijuhataja suunata abiõpetaja juurde täiendavale õppetööle kaheks nädalaks aineõpetaja poolt koostatud töökava alusel.

7)Veerandihinnete alusel otsustab õppenõukogu, kas viia õpilane järgmisse klassi, jätta täiendavale õppetööle või klassikursust kordama. Õpilaste järgmisse klassi üleviimise otsus tehakse enne õppeperioodi lõppu.

8)Õpilane jäetakse täiendavale õppetööle õppeainetes, milles tulenevalt veerandihinnetest tuleks välja panna aastahinne «puudulik» või «nõrk». Täiendavale õppetööle jätmise otsustab õppenõukogu enne õppeperioodi lõppu. Täiendava õppetöö raames täidab õpilane õpetaja vahetul juhendamisel spetsiaalseid õppeülesandeid, et omandada õppekavaga nõutavad teadmised ja oskused. Täiendav õppetöö viiakse läbi pärast õppeperioodi lõppu kahe nädala jooksul. Aastahinne pannakse välja pärast täiendava õppetöö lõppu, arvestades täiendava õppetöö tulemusi.

9)Õppenõukogu põhjendatud otsusega võib erandjuhul jätta õpilase klassikursust kordama, kui õpilasel on kolmes või enamas õppeaines aastahinne «puudulik» või «nõrk», täiendav õppetöö ei ole tulemusi andnud. Õppenõukogu kaasab otsust tehes õpilase või tema seadusliku esindaja ning kuulab ära tema arvamuse. Õppenõukogu otsuses peavad olema esile toodud kaalutlused, mille põhjal peetakse otstarbekaks jätta õpilane klassikursust kordama.

10)9. klassi õpilasele pannakse aastahinded välja enne lõpueksamite toimumist, välja arvatud õppeainetes, milles õpilane jäetakse täiendavale õppetööle.

11)Punktis 7 sätestatud tähtaegu ei kohaldata õpilase suhtes, kellele on koostatud individuaalne õppekava, kus on ette nähtud erisused järgmisse klassi üleviimise ajas.

(6)   Gümnaasiumi kokkuvõtvad hinded

1)Õpilase õpitulemusi õppeaines hinnatakse kokkuvõtvalt kursusehinnetega viie palli süsteemis ning kursusehinnete alusel kooliastmehinnetega viie palli süsteemis. Kool võib kasutada valikkursuste hindamisel hinnanguid „arvestatud” ja „mittearvestatud”, neid hinnanguid ei teisendata viie palli süsteemi.

2)Kokkuvõtva hindamisena mõistetakse ka teadmiste ja oskuste tõendamist õppekava välise õppimise või tegevuse koolis õpetatava osana arvestamisel.

3)Kui kursusehinne on jäänud välja panemata ja õpilane ei ole kasutanud võimalust järele vastata, loetakse kooliastmehinde väljapanekul antud kursuse vältel omandatud teadmised ja oskused vastavaks hindele „1”.

4)Õpilasel on õigus soovi korral avalduse alusel parandada puudulikku või nõrka kursusehinnet 1 – 2 õppeaines peale õppeperioodi lõppu täiendava õppetöö ajal. Kui õpilane on kursuse jooksul puudunud 5 ja rohkem tundi põhjuseta, siis kursusehinnet parandada ei saa. Õpilane kooskõlastab oma soovi aineõpetaja, klassijuhataja ning õppealajuhatajaga.

5)Gümnaasiumiõpilase järgmisse klassi üleviimise ja täiendavale õppetööle jätmise otsustab kooli õppenõukogu kokkuvõtvate hinnete alusel. Gümnaasiumiõpilase üleviimine järgmisse klassi otsustatakse üldjuhul hiljemalt 30. juuniks, erijuhtumil ja õpilase soovil või nõusolekul, võib õppenõukogu otsuse teha 30. augustiks.

6)Õpilane arvatakse koolist välja, kui õpilasele on gümnaasiumis õppides ühe õppeaasta jooksul pandud kolmes või enamas õppeaines üle poolte kursusehinnetena välja «nõrgad» või «puudulikud».

7)Täiendavale õppetööle jäetakse õpilane pärast õppeperioodi lõppu õppenõukogu otsusega, kui õpilasel on kuni kahes õppeaines üle 50%kursusehinnetest hinnatud „puudulik” või „nõrk”. Täiendavale õppetööle jäetud õpilane täidab õpetaja juhendamisel õppeülesandeid, mis toetavad nõutavate teadmiste ja oskuste omandamist õppeaines. Täiendava õppetöö tulemusi kontrollitakse ja hinnatakse.

8)Gümnaasiumi õpilane peab sooritama täiendava õppetöö, vastasel juhul ta kustutatakse gümnaasiumi õpilaste nimekirjadest.

(7)Kooli tasemetööd ja üleminekueksami

 1) 8. ja 10. klassis toimub õppeperioodi lõpus tasemetöö, mille hinnet arvestatakse kokkuvõtva hinde väljapanekul. Õppeaine määratakse metoodikanõukogu poolt I õppeveerandi lõpuks.

2)11. klassis toimub õppeperioodi lõpus valdkonnapõhine üleminekueksam. Üleminekueksami hinne on võrdne ühe kursusehindega.Üleminekueksami vorm võib olla:

a)  kirjalik (test, uurimus vms)

b)  suuline (eksamipileti küsimustele vastamine, ettekanne vms)

c)  kombineeritud (nii kirjalik kui suuline)(8)Põhikooli lõpetamine

1)Põhikooli lõpetab õpilane, kellel õppeainete viimased aastahinded on vähemalt «rahuldavad», kes on kolmandas kooliastmes sooritanud loovtöö ning kes on sooritanud vähemalt rahuldava tulemusega eesti keele või eesti keele teise keelena eksami, matemaatikaeksami ning ühe eksami omal valikul.

2)Põhikooli lõpetanuks võib õpilase või tema seadusliku esindaja kirjaliku avalduse alusel ja õppenõukogu otsusega pidada ning põhikooli lõputunnistuse anda õpilasele:

1)kellel on üks nõrk või puudulik eksamihinne või õppeaine viimane aastahinne;

2)kellel on kahes õppeaines kummaski üks nõrk või puudulik eksamihinne või õppeaine viimane aastahinne.

3)Haridusliku erivajadusega õpilasele, kellel käesolevas määruses sätestatud tingimustel kooli õppekavaga või nõustamiskomisjoni soovitusel individuaalse õppekavaga on vähendatud või asendatud käesolevas määruses sätestatud taotletavaid õpitulemusi, on lõpetamise aluseks kooli või individuaalses õppekavas määratud õpitulemuste saavutatus. Haridusliku erivajadusega õpilasel on õigus sooritada põhikooli lõpueksamid eritingimustel vastavalt „Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse” § 30 lõike 2 alusel haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud lõpueksamite korraldamise tingimustele ja korrale.

4)Varem välisriigis õppinud õpilane, kes on enne lõpueksamite toimumist Eestis põhikoolis õppinud kuni kolm järjestikust õppeaastat ning kellele on eesti keele õppimiseks koostatud individuaalne õppekava, võib eesti keele või eesti keele teise keelena eksami sooritada temale koostatud individuaalse õppekava põhjal ettevalmistatud koolieksamina.

5)Põhikooli lõpetanuks peetakse eksterni, kes on sooritanud põhikooli lõpueksamid ning aineeksamid nendes õppeainetes, milles tal puuduvad põhikooli lõputunnistusele kantavad hinded või milles tal ei ole tõendatud teadmisi ja oskusi varasemate õpi- ja töökogemuste arvestamise kaudu.Eksterni ei hinnata kehalises kasvatuses, käsitöös ja kodunduses ning tehnoloogiaõpetuses. Kooli lõpetamisel eksternina võimaldatakse lõpetajale kooli poolt juhendatud õppetegevust kokku vähemalt 15 arvestusliku õppetunni ulatuses. Muus osas toimub õppimine iseseisvalt.

  1. Gümnaasiumi lõpetamise korraldus

1)Gümnaasiumi lõputunnistuse annab gümnaasium õpilasele:

1)kelle kooliastmehinded on vähemalt rahuldavad või valikkursuste puhul rahuldavad või arvestatud;

2)kes on sooritanud vähemalt rahuldava tulemusega õppeaine kohustuslikule mahule vastavad eesti keele või eesti keele teise keelena, matemaatika ja võõrkeele (inglise, prantsuse, vene või saksa keeles) riigieksamid.

3)kes on sooritanud vähemalt rahuldavale tulemusele kooli õppekavas sätestatud õppesuunast tulenevat ainevaldkonda või ainevaldkondi ning sotsiaal- ja loodusvaldkonda hõlmava gümnaasiumi koolieksami;

4)kes on sooritanud gümnaasiumi jooksul õpilasuurimuse või praktilise töö, välja arvatud kooli lõpetamisel eksternina.

5)Õpilased, kes on lõpetanud põhikooli vene või muu õppekeelega koolis või klassis ja on asunud õppima eesti õppekeelega gümnaasiumisse või gümnaasiumiklassi, või õpilased, kes on vene või muu õppekeelega gümnaasiumist või gümnaasiumiklassist asunud õppima eesti õppekeelega gümnaasiumisse või gümnaasiumiklassi, võivad valida, kas sooritavad eesti keele või eesti keele teise keelena riigieksami.

6)Gümnaasiumi lõpetanuks eksternina loetakse õpilane, kes, on sooritanud punktis 1 nimetatud eksamid ning aineeksamid nendes kursustes, milles tal puuduvad kursuste hinded või milles ta ei ole tõendanud teadmisi ja oskusi varasema õpi- ja töökogemuse arvestamise kaudu. Eksterni ei hinnata kehalises kasvatuses. Kooli lõpetamisel eksternina võimaldatakse lõpetajale kooli poolt juhendatud õppetegevust kokku vähemalt 15 arvestusliku õppetunni ulatuses. Muus osas toimub õppimine iseseisvalt.

7)Haridusliku erivajadusega õpilasele, kellel kooli õppekavaga või nõustamiskomisjoni soovitusel individuaalse õppekavaga on vähendatud või asendatud kooli õppekavas taotletavaid õpitulemusi, on lõpetamise aluseks kooli või individuaalses õppekavas määratud õpitulemuste saavutatus.

 Rakendussäte:

5)31. augustini 2013. a kehtib lõpetamise tingimused ja kord „Gümnaasiumi riiklik õppekava” §23.