Külalised teiselt poolt Atlandi

19.–27. mail oli meil koolis Erasmus+ raames külas põnev seltskond.

Meil käisid külas 20 õpilast ja 6 õpetajat Prantsuse Guajaanast. Meie poolt olid kaasatud 7.–9. klasside õpilased.

Külalised on pärit Atlandi ookeani ääres asuvast Kourou linnast. Linn ise on väike, aga vägev – seal asub Euroopa Kosmoseagentuuri kosmodroom. Prantsuse Guajaanas on ca 300 000 elanikku, st vähem kui Tallinnas. Piirkond ise on tuntud loodusturismi sihtkoht, sest asub Amazonase vihmametsade keskel.

Niisiis – meie riigid on üksteise jaoks suur eksootika!

Kõik külastuse kaheksa päeva olid tihedalt sisustatud. Erasmus+ õpirännete puhul on oluline, et eri maade õpilased tegutseksid ja õpiksid koos. Kuidas me seda tegime, näitavad kõige paremini pildid.

Lennujaamas vastas. Mitmed külalised olid esimest korda Euroopas. Läksime kõik see kamp ja kohvrid hostelisse ühistranspordiga. Tipptunnil!
Õpetaja Lii Leitmaa muusikatunni õpilased lehvitasid klassiaknal külalistele. See oli armas vastuvõtt! Muide, guajaanalased lehvitasid tänaval võõrastele inimestele.
Orienteerumine vanalinnas Navicup rakenduse järgi. Guajaanalaste külastuse üks eesmärk oli saada paremaks digiasjanduses.
Guajaanalased tegid esitluse oma riigi kohta. Esitleti inglise keeles, mis oli mõnegi jaoks raske.
Läbi autoklaasi tabatud hetk, mil õpetaja Anti Kriki vedamisel rattaga sõitmas käisime. Lisaks pidasime teletorni juures maha pikniku: juustupulgad maitsesid, kohuke tundus kahtlane, magus sai lõunasöögiks kummaline, moonisai eksootiline.
Grill, chill ning taime- ja linnuäpid Aegviidu matkal. Kaasas olid õpetajad Piret Pajuste, Sandra Sarv ja Piret Kanne.
Kontaktisik, korraldaja, toetaja, tõlkija ja tõlgendaja õpetaja Piret Kanne välja teenitud krooniga.
Imeline Sandra Sarv korraldas asjaosalistele multimeedia töötoa. Iga Eesti-Guajaana segameeskond sai ühe juhusliku asja, mis sai loo keskmeks. Lugu filmiti üles. Sellele järgnes lugude ühine vaatamine.
Õpetaja Liia Opmann robootika töötuba juhendamas. Ülesande esimeses faasis oli vaja mõõta jalalaba pikkus – meie digiosavad kasutasid selleks äppi. Siis oli vaja keks läbi hüpata – no ei läinud lihtsalt… Keks õppekavasse! Robotite veenmine läks nii ja naa, aga programmeeritud nad lõpuks said.
Lõunat söödi koolisööklas. Meie supid olid nendele harjumatud, kuid prooviti julgelt. Pärast kiideti ja tänati kokka. Muide, Prantsuse Guajaana pealinn on Cayenne. Mh, kust see nimi küll tuttav on?
Iga korralik õpisündmus lõppeb refleksiooniringiga. Mis meelde jäi? Et igal mälestusmärgil ja monumendil on oma lugu. Et Eestis süüakse suppi. Kõik tegevused meeldisid väga. Oleks veel rohkem suhelda tahtnud.
Pikk tee koju. Peaaegu 9000 kilomeetrit linnulennult.

Mida me ühiste tegevuste käigus õppisime? Kõige tähtsam oli õppida tegutsema teisest kultuuriruumist eakaaslastega. Maailmas, kus on järjest rohkem reisimist ja rändamist, on oluline tunda end mugavalt erinevat päritolu ja erinevaid keeli rääkivate inimestega. Ka ülikooliharidus ja töökeskkond suurtes ettevõtete on enamasti rahvusvahelised. Kogemusest tulevad oskused ja julgus ning head võimalused ei jää kasutamata.

Suur tänu kõikidele nimetatud ja nimetamata õpilastele ja õpetajatele, kes õpirände õnnestumisele kaasa aitasid!

Sellele aastal sai meie kool Erasmus+ akrediteeringu. See tähendab, et meil on viieks aastaks planeeritud õpilaste ja õpetajate õpriänded. Võtame õpilasgruppe vastu ja viime enda õpilasi õpirändele.

Käesoleva teksti koostas Erasmus+ koordinaator Külli Kuri. Fotod: Külli Kuri ja Piret Kanne.

8. klasside õppekäik Lõuna-Eestisse: ettevõtlikkus ja kevadine loodusLemmikloomapäev