Kogupäevakool on hoo sisse saanud
Õpetajad arutasid juba paar aastat tagasi, kuidas esimese kooliastme õpilaste päeva sisukamaks ja huvitavamaks muuta. Eesmärgiks seati pakkuda eesti keele õpet ja sotsiaalset ning kultuurilist arengut läbi huvitegevuse. Samuti seati eesmärgiks õppetöö mitmekesistamine ning õpilaste vaba aja kvaliteetselt sisustamine samal ajal õpilaste üle piisava järelevalve tagamisega. Osaleti koolitustel, kus kogupäevakooli rakendajad oma kogemusi jagasid.
Kuna iga ettevõtmine vajab rahastust, otsustasime õpetajatega taotleda rahastust “Huvihariduse ja -tegevuse projektist”. Tallinna Haridusamet toetab väga koolides kogupäevakooli rakendamist ning korraldas ka teemakohase infoseminari.
Kogupäevakooli (KPK) projekti koostamist alustati 2022. aasta varakevadel. Projekti koostamise töörühma kuulusid klassiõpetajad ja huviringide õpetajad, kokku 12 inimest. Projekti koostamist asus juhtima Kaja Kalmer koostöös Gerda Peetsiga (Voilaa Erahuvikool), kellel piisavalt projektide koostamise kogemust. Tegusatel õpetajatel oli erinevaid arvamusi, kuidas meie koolis kogupäevakooli töö võiks toimuda ning koos pandi paika visioon, et taotlus esitada.
Nii üllatus kui ka rõõm oli suur, kui KPK projektitaotlus rahuldati. Mitte küll taotletud summa suuruses (KPK tegevustoetuse taotlusi oli väga palju), kuid piisavalt, et KPK sai meie koolis 3. oktoobril alustada tegevust 4 rühmaga (kolm 1. klasside rühma, üks 2. klasside rühm).
10. novembril toimus KPK õpetajate ja huviringi juhendajate koosolek, kus iga õpetaja sai jagada muljeid, kuidas tal läheb. Õpetajad Piret, Pille, Minna-Mirjam ja Kelly nentisid, et arenguringi tundides on parem kui õpilased on samast klassist. Paraku 2. klasside rühmas on õpilased kolmest erinevast klassist ja õpetajal on vaja abistada erinevaid koduseid ülesandeid tegevaid õpilasi, mis nõuab kiiret teemalt-teemale kohandumist. 1. kooliastmele on koolipäev vägagi väsitav ning reipuse turgutamiseks käivad õpetajad Maret, Ave, Elen ja Berta lastega õues mängimas.
Huviringide juhendajad ütlesid, et ootused ja ettevalmistus erinevad reaalsusest, kuid kiire ümberorienteerumine ja õpilaste võimetest lähtuv tegutsemine hakkab juba mõningaid tulemusi näitama. Muusikaringis on lapsed olnud väga usinad uusi laule õppima, samuti on esimesed algteadmised ukulelest omandatud.
Kui spordiringis õpetada, kuidas palli põrgatada, või kuidas reketiga mäng käib, saavad kõik õpilased justkui ülesandest aru. Kui õpetaja Kerli annab käskluse tegevuseks, selgub, et igaüks on tegevust isemoodi mõistnud – kes pistab jooksu, kes istub lihtsalt maha. Tantsutunnis lootis õpetaja Liina kiiremat arengut, kuid 1. klassil läheb rohkem aega, oluline on hoida motivatsiooni. 2. klassil on eelmisest aastast tantsimise kogemus ning õpetaja loodab jõulupeol tantsurühmaga esineda.
Õpilastele meeldib loovus ja igasugune käeline tegevus. Lapsed soovivad erinevatel teemadel arutleda, näiteks uurisid nad loovusringis õpetaja Annelt “Mona Lisa” maali pilti nähes, kes on pildil ja juttu jätkus kauemakski. Arutelu lõppes üleüldse “Valge Daamiga”.
TORE oli algses projektis mõeldud 3. klassidele, kuid õpetaja Piretil on kogemust piisavalt, et ka 1. klassidele oleks ring huvitav ja arendav. Loomulikult huvitab tänapäeva lapsi robootika, mida õpetab Kristel. Ta sõnas, et lisaks on väga populaarsed ka Legolaud ning lauamängud, mis klassis olemas.
Liivia aitab juhtkonna poolt kiiret korraldamist vajavaid probleeme lahendada, ühiselt nimetati ta “kiirreageerijaks”.
Kogu vestlust ja arutelu kuulates olid õpetajad väga positiivsed ja õhinas, et KPK on tööle saadud ning esimesed karid ületatud. Ikkagi pilootprojekt meie jaoks. Õnnestumisele aitab kaasa õpetajate väga hea koostöö ning lahenduskeskne mõtlemine ja suhtumine. Õpetajate endi akusid aitab täita hea huumorimeel ja rõõm ühistest väikestest koosolemistest.
Täname tegusaid kogupäevakooli õpetajaid projekti käivitamise eest ja jätkuvat reipust kevadeni!
Käesoleva jutu kirjutas kogupäevakooli projektijuht Kaja Kalmer.
