Erasmus+ õpetajate varjutamine Islandil
Loodusainete õpetajatel Lili Pagil ja Piret Pajuste avanes Erasmus+ õpetaja varjutamise raames võimalus külastada Islandi kooli, Menntaskólinn að Laugarvatni, ning saada mitme päeva jooksul osa sealsest igapäevasest koolielust. Saime jälgida erinevate ainete tunde, tutvuda kooli korraldusega, vestelda õpetajate ja õpilastega ning võrrelda nähtut oma kogemustega. Kõige väärtuslikumaks osutus võimalus näha kooli seestpoolt – mitte ainult külalistena, vaid jälgides, kuidas õppetöö ja koolielu päriselt toimivad.
Juba esimestel hetkedel jäi silma kooli soe ja avatud õhkkond. Meid võeti vastu sõbralikult ning õpetajad olid valmis oma tegemisi ja töövõtteid jagama. Koolis valitses üsna vaba ja vahetu õhkkond: õpilased võisid liikuda koolimajas sokkides või plätudes ning klassiruumides oli märgata usalduslikku suhet õpetajate ja õpilaste vahel.
Külastatud koolil on pikk ajalugu – praeguses hoones on tegutsetud juba umbes 70 aastat. Samas on koolikeskkonda uuendatud peale 90ndate renovatsiooni vähe – näiteks viimastel aastatel on korrastatud näiteks labor ja kunstiklass. Kuid samas hoitakse sihilikult alles killukest ajalugu – vana tõmbekapp, direktorite maalid, lennupildid alates kooli loomisest jm. Kool saab tuge ka oma vilistlastelt, kes on annetanud nii 3D-printeri kui ka muusikasalvestuseks vajalikke vahendeid. See oli hea näide sellest, kuidas kool ja selle ümber kujunenud kogukond võivad üksteist toetada ka pärast õpilaste lõpetamist.
Õpilane kui aktiivne õppija
Varjutamise jooksul külastasime erinevaid tunde – islandi keele, inglise keele, ajaloo, bioloogia, keemia, füüsika, matemaatika jt. Üks läbiv märksõna oli õpilaste iseseisvus. Õppetöös kasutati palju paaris- ja rühmatööd, arutelusid, probleemülesandeid ning iseseisvat infootsingut. Näiteks uurisid õpilased bioloogiatunnis paarides kaardi abil erinevaid probleeme ning ajalootunnis valmistas igaüks ette ülevaate ühest ajaloolisest tegelasest, et oma teadmisi hiljem teistega jagada.
Üks põnevamaid näiteid oli bioloogiatunni projekt, kus õpilased pidid kavandama 6000-aastase kosmosereisi, kus tuli läbi mõelda väga erinevad aspektid ning selle põhjal tuli luua video. Selline ülesanne ühendab loodusteadmised, loovuse, koostöö ja probleemilahenduse ning annab õpilastele võimaluse õpitut laiemas kontekstis kasutada.
Keemiatundides küll labori tundi ei saanud näha, aga õpilased joonistasid ja esitasid skeeme tahvlil ning valmistusid soojusenergia mõõtmiseks kalorimeetriga.
Õppimine väljaspool klassiruumi
Eriti huvitav oli näha, milline koht on kooli õppetöös õuesõppel. See ei olnud sihilik eesmärk, kuid omajagu kaasatud õppeplaanidesse. Matkamise kursuse raames valmistusid õpilased 24-tunniseks matkaks: planeerisid marsruuti, tutvusid matkavarustuse ja toidupakkidega ning arutasid, kuidas looduses hakkama saada.
Ka toiduteadus, mis on kohustuslik lisa alternatiivsetele sportimise kursustele, seostati teadmisi igapäevaeluga. Õpilased analüüsisid toite ja jooke ning arutlesid sotsiaalmeedias nähtavate toidutoodete üle teaduslikust vaatenurgast. Aktuaalsete näidetega seostab noor endi valikuid ja kogemusi.
Usaldus ja vastutus käivad käsikäes
Üheks tähelepanuväärsemaks kogemuseks oli see, kui palju vastutust anti õpilastele oma töö korraldamisel. Näiteks kirjutasid õpilased islandi keele tunnis arvutis viisakat kaebekirja ning seda kas klassis, koridoris või õppeks seatud alades.
Matemaatikatunnis võisid õpilased, kellel kordamisküsimusi ei olnud, iseseisvalt koolimajas tööd jätkata, samal ajal kui abi vajavad õpilased tegutsesid koos õpetajaga. Õpetaja ei pidanud pidevalt kontrollima, kas kõik töötavad, vaid sai keskenduda selgitamisele, toetamisele ja suunamisele.
See ei tähendanud, et kõik tunnid oleksid olnud vaiksed või rangelt struktureeritud. Oli ka elavat arutelu ja elevust. Üldmulje oli siiski, et õpilastele usaldati oma õppimise ja käitumise korraldamisel üsna suur roll. Selline lähenemine eeldab õpilaselt vastutust ning õpetajalt oskust leida tasakaal iseseisvuse ja vajaliku toe vahel.
Kogukonnatunne ja koostöö
Koolis õpib noori ka kaugetest piirkondadest ning kõigil pole võimalik iga päev kodust kooli sõita. Seetõttu on kooli juures ühiselamu, mis muudab kooli paljude õpilaste jaoks oluliseks osaks igapäevaelust.
Koolijuht rõhutas, et iga inimene peab tundma, et ta kuulub kooliperre – sõltumata oma taustast, rahvusest või isiklikust stiilist. See mõte tuli esile nii igapäevases suhtluses kui ka kooli üldises õhkkonnas. Oluliseks peeti ka õpetajate heaolu ja omavahelist suhtlust, sest õpetaja suhtumine mõjutab paratamatult ka õpilasi.
Koostööks on õpetajatel tunniplaanis regulaarselt ühised ajad päeva keskel ning aasta jooksul korraldatakse ka väljasõite, õhtusööke ja koosviibimisi. Õpetajad olid selle süsteemiga harjunud, et saab ühiselt koolielu küsimusi arutada, ilma et kogu koostöö peaks jääma igapäevase õppetöö kõrvalt vabaks jäänud aega.
Kogukonnatunnet toetas ka õpilaste aktiivne osalemine koolielus. Õpilasesindus koguneb regulaarselt ning õpilased saavad teha ettepanekuid kooli arendamiseks ja korraldada ise erinevaid sündmusi, näiteks lauluvõistlusi, lavastusi ja galashow’sid.
Mida tõime Islandilt kaasa?
Erasmus+ õpetaja varjutamise suurim väärtus ei seisnenud ühe kindla meetodi leidmises, mida kohe rakendada. Pigem andis see võimaluse vaadata tuttavaid koolielu teemasid teise nurga alt, näha erinevaid aspekte mida enda töös muuta või rohkem väärtustada.
Islandil jäid enim kõlama märksõnad usaldus, iseseisvus, koostöö ja kogukonnatunne. Samuti jäi meelde, kui mitmekesiselt saab õppimist korraldada – klassiruumis, praktiliste ülesannete kaudu, rühmatöös, aruteludes või looduses. Oluline pole üksnes see, mida õpitakse, vaid ka see, millised võimalused antakse õpilasele ise avastada, kaasa mõelda ja vastutust võtta.
Külastus ei tähendanud, et kõik Islandi koolis nähtud lahendused sobiksid muutmata kujul meie kooli. Koolidel on erinevad võimalused, vajadused ja olud. Küll aga pakub teise kooli igapäevaelu jälgimine häid mõtteid ning aitab oma seniseid valikuid teadlikumalt hinnata.
Erasmus+ õpiränne oli hea võimalus õppida kolleegidelt, jagada kogemusi ja astuda hetkeks välja tavapärasest õpetaja koolirutiinist ning olla ise õppija rollis.















