Kuidas õppida nii, et see kõik ka meelde jääks?
Õppimisel ja õppimisel on suur erinevus. Selleks, et õppida efektiivselt ja kasutada oma aega väärtuslikult, on kasulik teada, kuidas meie ajus uue info meeldejätmine, ja siis taasmeenutamine kõige paremini toimib.
Siit lehelt leiab infot efektiivse õppimise kohta nii lapsevanem, õpilane kui õpetaja. Igale ühele midagi, mida veel ei teadnud, või mille peale lihtsalt pole tulnud. Igatahes tutvu materjalidega – ehk leiad siit midagi, mis sinu või su lapse õppimisele kaasa võib aidata.
Kevadise eriolukorra ajal koostasid Tallinna Ülikooli õppejõud Kriste Talving, Grete Arro ja Kati Aus Õppimise ABC juhendi. Seda saab lugeda SIIT.
2020. aasta sügisel oli ETV eetris saade “Maailma kõige targem rahvas”, kus neljas koolis üle Eesti tehtud katsetes võeti pulkadeks lahti õppimis- ja õpetamismeetodid, kuidas paremini ning targemini teadmisi omandada, ja kuidas seda ei peaks tegema. Neljaosalist saadet saab järele vaadata SIIT.
Mõtteid ja soovitusi, mida saadet vaadates välja noppida:
- Sisuline kodeerimine – loo seoseid. Ehk õppides teatud materjali, tasuks mõelda veel millelegi, millega seda materjali seostada.
- Võistlussurve klassiruumis viib fookuse ülesande sisult ära.
- Pidev võistluslikkus klassiruumis ei toeta sisulist ja kvaliteetset õpimotivatsiooni.
- Stressis aju tegeleb pigem pingeseisundi töötlemise kui ülesande sisuga.
- Õppides on kasulik teha pause, et aju saaks vahepeal unustada.
- Unustamisele peab järgnema MEENUTAMINE. Õpitut tuleb ammutada OMA PEAST, mitte abivahendeid kasutades.
- Aktiivselt meenutades muutuvad mälu seosed üha tugevamaks ja püsivamaks.
- Meenutamine on pingutus, mis aitab õpitut pikaajalisse mällu salvestada. Meenutamine on tarkuse ema!
- Laitmine ja õpilaste vaheline võrdlemine langetavad tugevalt õpimotivatsiooni.
- Laitmine ja õpilaste vaheline võrdlemine ei anna lapsele piisavalt infot selle kohta, MIDA TA NÜÜD TEGEMA PEAB.
- Laitmine ja võrdlemine tekitavad lapses ärevust ja viivad fookuse õppimiselt kõrvale. See, kes kiidab, paneb kiidetava endast emotsionaalselt sõltuma.
- Sisutühi kiitmine “Tubli!” ei anna õpilasele infot. Kiita tuleb konkreetseid tegevusi, mida õpilane hästi tegi.
- Hinnangutevaba arutlemine õigete ja valede vastuste üle soodustab aine omastamist kogu klassi jaoks.
- Asjade üle on mõnus mõelda, kui keegi tahab teada, kuidas mina mõtlen!
- Aju vajab mitmesuguseid ülesandeid, mis lubavad tal otsida sarnasusi ja märgata erinevusi.
Viimaks soovime teiega jagada Jaan Aru videot, kus ta räägib sellest, kuidas aju õpib.
