“Minu Eesti või meie Eesti”

Õpilaste kõned Eesti Vabariigi 103. aastapäevaks.

Üks kummalisemaid küsimusi on, kas Minu Eesti või Meie Eesti?

Eesti on väike riik, ta on üks väiksema maa-alaga kogu Euroopas, rääkimata maailma suurriikidest. Eesti on kui tibatilluke tolmukübeke universumis, kuid samas, on see 45 227 km² suurune maa-lapp miljonile inimesele päriskoduks.

Kõigil meil on erinevad tunded ja arvamused oma Eestist. On neid, kes tahaksid siit esimesel võimalusel lahkuda, et minna suurde ja laia maailma, avastama midagi erakordset. Kes meist ei tahaks olla nii rikas, et ta ei peaks muretsema igakord selle üle, kas tal ikka on piisavalt raha, et elada muretult? Inimesed tahavad, et neid märgatakse ja austatakse. Nad lähevad paremaid elamistingimusi otsima. Need, kes tahavad lahkuda, proovivad välismaalt leida rõõmu ja kergust, mida nad ei ole Eestis isegi mitte otsinud.

Siiski enamus inimesi ei lahku siit kunagi, neil on siin oma juured.

Kui ma mõtlen MINU Eestile, siis mu kehast käib läbi hea ja soe tunne. Ma kasvan ülesse parimas keskkonnas. Mul on käe-jala juures lasteaed, pood, kool, kino, trennid ja palju muud. Kui ma mõtlen Eestile kui kaunile riigile, siis tuleb mul rõõmupisar silma. Ma olen saanud kogeda midagi nii võimast, kui osalemist laulupeol. Laulda kõigi nende Eestlaste keskel, oli midagi nii erakordset, mida iseenesest on üpris raske kirjeldada. Mu seest käisid läbi külmavärinad, nutt kippus pidevalt kurku mõtte peale, et kunagi nägid meie esivanemad vaeva selleks, et me kord saaksime siin kõik koos laulda, ilma mingisuguste mure pilvedeta. Nähes kõike seda rahvast minu ümber teadsin, et need on MINU inimesed. Me ei pea üksteist isiklikult tundma, kuid me räägime samat keelt, laulame samu laule ja see on juba suur samm üksteise mõistmiseni.

Vahel on nii põnev kõndida metsas, nuusutada männi lõhna, näha samblal marjakesi kasvamas, erinevat värvi lillekesi sirgumas ja kuulata vee sulinat. Vaikselt olles on kuulda linnukesi siristamas, vilksamisi võib kohata ka oravat või jänest. Ma olen õnnelik, et elan maal, kus on neli aastaaega. Siin olles tunnen ma suurt rahu, kõik mu halvad mõtted kaovad ja ma saan olla mina ise. Sõites ühest linnast teise näen enda ümber suuri metsi, aasasid ja põlde, kus kasvab nisu, rukis, oder ja raps. Rapsi kollane õitesära paneb su tahes-tahtmata naeratama. Taevas on vahel nii ilus-sinine, et kohe valus on vaadata. Suured ja väiksed pilvelaevukesed muudkui triivivad edasi ja edasi.

Jõudes meie suvepealinna Pärnusse, tunnen ma end kui kuskil erilises paigas. Päeval lähen randa, et saada endale kuldpruun jume, siis kastan end värskendavasse merevette. Õhtupoolikul, kui päike juba loojumas, saan jalutada mööda vaikseid Pärnu tänavaid, mis on palistatud armsate majakestega, millised panevad mu tundma nii koduselt kui üldse võimalik. 

Tartut külastades, näen ma noori inimesi liikumas. Tartu on kui avatud võimaluste ja teadmiste linn. Tartu on vana ülikoolilinn!

Tallinn, kui meie vabariigi pealinn, esindab meid kõiki, on suur ja uhke. Siin on kaunis vanalinn, mis peidab endas palju saladusi ja müsteeriumeid. Põnevust jagub igale nurgale ning igav ei hakka kellelgi. Kauneid kaugeid vaateid pakub meile ka Teletorn, millest on hea vaadata, kui imeline ja roheline on meie armas Eestimaa.

Paljud maad, ei saa endale lubada sellist luksust nagu: paksud rohelised metsad, puhas õhk, meri, sood ja rabad ning puhas joogivesi, mida on võimalik ööpäeva ringselt kasutada. Paks kohev Otepää talvepealinna lumi. Väga paljud maailmas saavad sellisest paradiisist ainult unistada. Mõelge vaid, mina saan siin elada! See on MINU Eesti!

Meie EESTI ei koosne mitte ainult minu nägemustest ja emotsioonidest, vaid ka väga paljude teiste samalaadsetest tunnetest ja rõõmudest. Nad kasutavad samu hüvesid, looduskauneid paiku, ühtekuuluvus tunnet ja sama vabadust.

Meie Eestis elavad paljud erinevad rahvused. Ka nemad käivad laulupeol laulmas. Ka nemad laulad samu laule. Me kõik elame rahulikul maal. Maal, kus ei ole suuri loodusõnnetusi, vaenusõdu ega massilist üksteise vihkamist. On küll väiksemaid nägelemisi, seda juhtub kõikide rahvuste juures maailmas.

Säilitame oma keelt ja kombeid. Nii paljud keeled on tänapäeval väljasuremis ohus. Lisaks peame hoidma sooje suhteid oma naabritega, et harmooniliselt edasi liikuda. Meie Eesti koosneb erinevatest arvamustest ja nägemustest, kuid kindla sihiga kogu siin elava rahva kindlast veendumusest ja suunast helgema tuleviku poole, kuhu soovivad ka tagasipöörduda väljarändurid.

Tulles tagasi küsimuse juurde, kas on Meie Eesti või Minu Eesti, siis ausalt öeldes on see Meie Eesti. Kogu meie riigi areng on saanud võimalikuks tänu paljudele inimestele, kes uskusid meie riigi vabaduse taastamisse ning võitlesid selle eest au ja uhkusega. Kõik seisid üksteise kõrval, hoides kätest, et näidata võõrvõimule, et see on MEIE riik, MEIE kodu, MEIE rahvas ning MEIE tahame vabadust.

Ma teen kõik, et me suudaksime tulevikus arendada Eestit veel rohkem edasi, luues uusi tehnoloogiaid, mis aitaksid samas säilitada meie looduse kingitusi ning kaitsta seda iga hinna eest.

Ma sooviksin, et Meie Eestit tuleksid kõik inimesed maailmast imetlema ja viiks seda rahusõnumit kõikjale kodudesse.

Anne Eliise Ojavere, 10.IT

Minu Eesti – meie Eesti?

Minu Eesti kaootiline poliitika
või hoopis meie Eesti katastroofiline eetika?
Minu Eesti legendaarsed naisliidrid
või meie Eesti mahatallatud meespiidrid?

Minu Eesti, au ja uhkus
või meie Eesti taud ja nuhtlus?
Minu Eesti lummus ja ilu
või meie Eesti poliitikute pidu?

Minu Eesti, südames ja hinges
või meie Eesti suures pingekeskmes?
Minu Eesti, tolerantne ja lustlik
või meie Eesti kohutavalt rassistlik?

Minu Eesti, põhjamaa ja sünnimaa
või meie Eestil suur arengumaa?
Minu Eesti, pilkavas pimeduses
või meie Eesti, laastavas hämmelduses?

Minu Eesti, nii vaikne ja malbeke
või meie Eesti pigem veidi kalbeke?
Minu Eesti looduse vägi
või meie Eesti metsade häving?

Minu Eesti tarkus ja haridus
või meie Eesti harimiskõlbmatus?
Minu Eesti ajakirjanduse vabad sõnad
või meie Eesti karmid kommenteerimis sõjad?

Minu Eesti loominguline olemus
või meie Eesti massiivne hoolimatus?
Minu Eesti on südamelähedane
või meie Eesti on rahvavaenlane?

Minu Eesti vanad traditsioonid
või meie Eesti provokatsioonid?
Minu Eesti esivanemate pärimused
või meie Eesti iidvanad ajaloosündmused?

Minu Eesti on vaba maa
või meie Eesti on tallermaa?
Minu Eesti on meie Eesti
seda taunida ei saa me omakeskis.

Emily Krutto, 11.IT

Õpilasi juhendas õpetaja Silme Gutman.