1980. aastal valmis olümpiaehitiste varjus uus koolimaja Lasnamäe asumis. 1. septembril avati haridusministri Elsa Gretškina, linnaametnike ja ehitajate esindaja, Tallinna Ehitustrusti 2. Ehitusvalitsuse juhataja Peeter Terrase juuresolekul Tallinna 13. Keskkool. Direktorile anti üle sümboolne kooli võti ja koolikell. Oli palju öelda, et koolimaja oli valmis. Maja taga seisis koolimööbel, koristamist ja pesemist jätkus veel mitmeks päevaks. Kooli ümbruse kordategemine võttis küllaltki palju aega. Õpilasi tuli mitmetest Tallinna koolidest, sest uutesse majadesse kolis palju lastega peresid. Kooli esimene direktor oli Raimond Laanoja, eestluse ja rahvakultuuri toetaja, kelle kirjandus- ja teatrihuvi kujundas ka uue kooli näo. Avati teatriklass, mille jaoks koostati õppeprogramm ja leiti tugevad õpetajad. Teatriklassi esimestest sammudest teavitati kogu Eestit ka ringvaates „Nõukogude Eesti nr. 4“ 1981. aastal. Samuti alustas tööd koorimuusikakallakuga klass ning muusikaosakond instrumendiõppeks. Õppida sai klaveri, akordioni, hiljem kandle, süntesaatori, puhkpillide ning löökpillide erialal. Muusikaklasside toel töötas koolis varsti puhkpilliorkester, millele esimesed pillid kinkis kooli šeff Desintegraator. Tugev koorilaulutraditsioon elab koolis siiani ja ükski laulupidu ei möödu meie kooride osavõtuta. 2000. aastal andis Tallinna Linnavolikogu loa avada meie kooli muusikaosakonna baasil Lasnamäe Muusikakool, mis 2005. aastal kolis omaette ruumidesse endise Tallinna Tondiraba Keskkooli hoones. Tallinna 13. Keskkoolis tegutses aktiivselt ka Eesti Raamatuühingu algorganisatsioon, mille kaudu said meie lapsed näiteks kohtuda lastekirjaniku Astrid Lindgreniga, kellele kingiti Tallinna fotoalbum Anne Kato poolt ilukirjas kirjutatud pühendusega – maailma parimale Astridile. Ka kooli pioneerimalev kandis kirjaniku – Evald Tammlaane – nime.
Tolleaegse kombe kohaselt oli koolil mitu šeffasutust- Agro, Desintegraator ja Tallinna Autobaasi 3. filiaal. Keskkoolitüdrukutele õpetati lillekasvatust, poistele autoasjandust. Šeffide ülesandeks oli aidata koolielu korraldada ja ka materiaalselt toetada.
1983. aastal asus kooli juhtima Rein Kamps. Õpilaste arv kasvas, valitses ruumipuudus, lohakalt ehitatud koolimaja vajas pidevalt remonti. Koridoride arvelt ehitati juurde ruume keele- ja muusikaõppeks. Õpilaste arv lähenes juba kahele tuhandele, õpetajaid oli üle saja. 1987. aastal oli maailma suurimas eestikeelses koolis 1910 õpilast. Õpiti kolmes vahetuses. 1980. aastal koolis tööd alustanud õpetajatest on praegu rivis kunsti- ja tööõpetuse õpetaja, aastaid ka huvijuhina töötanud Anne Kato. Samas peab rõõmuga nentima, et praegu töötab koolis ka kolm vilistlast: Imre Vijard, Marko Häelm ja Anti Krik.
Laulva revolutsiooni päevil alustati koolis kultuuri- ja usundiõppega, läbiviijateks nüüd tuntud ajaloolased, sel ajal noored ja julged Mart Laar, Küllo Arjakas ning piiskop Einar Soone. Kool sai 10. aastapäevaks oma sümboolika: kooli laulu, mille sõnad kirjutas õpetaja Malle Kuningas ja viisi muusikaõpetaja Mare Õun, kooli logo ja lipu, mille kujundas kunstiõpetaja Anne Kato. Kooli lipp õnnistati sisse piduliku tseremooniaga Kaarli kirikus. Samas toimusid aastaid ka kooli jõulukontserdid, milleks valmistuti pikalt ja kus said esineda kõikide kooliastmete õpilased. Isamaalise kasvatuse raames töötas koolis mõnda aega Kodutütarde algorganisatsioon. Koostööd tehti Murtud Rukkilille Ühinguga, meie õpilased osalesid pidulikel üritustel, kirjandite võistlustel. Samuti tehti koostööd Eesti Muinsuskaitse Seltsi juurde loodud klubiga KULTER (kultuur ja tervis), mille tegevus oli tihedalt seotud Kaitseliiduga.
1996. aastal nimetati kool Laagna asumi nime järgi ümber Laagna Gümnaasiumiks. Samal aastal alustati koolis integratsiooniklassidega – gümnaasiumi võeti vastu klassitäis venekeelsete põhikoolide lõpetajaid. Konkurss oli suur ja komplekteeriti suurepärase õpilaskonnaga klass, keda asus juhtima kogemustega eesti keele õpetaja Liili Eelmäe. Juhtkonna poolelt vedasid projekti õppealajuhataja Ruth Kaur ja direktor Rein Kamps. Integratsiooniklassid tegid meie kooli tuntuks terves Eestis ja kaugemalgi, ka Eesti Pedagoogikamuuseumis on selle kohta säilikud olemas. Viimane integratsiooniklass lõpetas 2010. aastal. Integratsiooniklassi kogemuste põhjal on kaitstud ka mitu ülikooli lõputööd, sest muukeelsete õpilaste integratsioon Eesti ühiskonda oli ja on väga aktuaalne. Integratsiooniklasside lõpetajatel olid väga kõrged tulemused riigieksamitel ja lõpetajate hulgas oli palju kuld- või hõbemedali saajaid.
Meie kool oli üks esimesi, kes sai endale sõpruskooli Soome Vabariigis, Tallinna sõpruslinnas Kotkas. Juba 1988. aastal sõitis Katariina kooli esimene õpilasdelegatsioon, tutvuti Soome koolielu, kultuuri ja loodusega. Õpilased ööbisid Soome õpilaste kodudes. Mitmed õpetajad suhtlevad tolleaegsete Soome õpetajatega siiamaani. Hiljem oli teine sõpruskool ka Vantaas, Hämenkyla kool. Sõpruskoolide traditsioon hääbus seoses muutustega ühiskonnas.
1999. aastal muudeti kooli nimi Tallinna Laagna Gümnaasiumiks. Ka Ida-Virumaal on koht nimega Laagna ja uus nimi on lihtsalt täpsem.
Meie kool on algusest peale olnud väga spordilembene. Suur pluss spordielu korraldamisel on ujula olemasolu. Kooli algusaastatel oli tõmbenumbriks suur valgustatud liuväli koolimaja tagusel palliplatsil. Kogenud kehalise kasvatuse õpetajate juhendamisel osalevad meie õpilased päris edukalt ülelinnalistel võistlustel. Koolis on õppinud ka tippsportlasi, kelle eeskuju innustab nooremaid.
Kooli õpikeskkonna muutis kaasaegseks suur koolimaja remont, mis lõppes 2008. aastal. Majast jäid alles ainult välisseinad, siseplaneering muutus tundmatuseni. Keldrikorrus ehitati välja klassiruumideks, muutusid klassiruumide suurused, ehitati suur auditoorium, duši- ja tualettruumid võimla juurde, riietusruumid. Aula kujundati ümber. Koolimaja ünbrus sai korraliku haljastuse ja piirdeaia. 2018. aastal läks remonti amortiseerunud ujula, mis avati kasutajatele sama aasta detsembris. Meie ujula on ujumise algõpetuse baasiks paljudele Lasnamäe koolidele.
Aegade muutudes on tekkinud uued traditsioonid. Kooli sünnipäeva tähistame iga aasta 16. oktoobril ühispildistamisega. Jõulukontserdid peetakse koolimajas. Kool on ühinenud mitmete projektidega. Lisaks varasemale doonorlust edendava kooli projektile on osa võetud mitmetest rahvusvahelistest projektidest ja ka praegu osaletakse aktiivselt mitmetes ettevõtmistes. Kooli tegemisi on viimaste aastate jooksul juhtinud direktorid Martin Kaasik (2004-2013), Mait Tõitoja (2013-2017) ja alates 2017. aastast Urmas Sadam.
Uue võimalusena on gümnaasiumis valikainena riigikaitseõpetus. Kooli algusaastatel oli keskkooli programmis samuti sõjaline õpetus ja kooli keldrikorrusel asus korralik lasketiir, kus keskkooliõpilased said harjutada.
Nüüd on gümnaasiumi õppesuundadeks tervishoid ja infotehnoloogia. Koostööleping on sõlmitud Tallinna Tervishoiu Kõrgkooliga.
2019. aastal lõpetab kooli 37. lend. Meie vilistlasi töötab vist kõikidel elualadel. On õpetajaid, koolidirektoreid, kõrgkoolide õppejõude. On arste, juriste, insenere. On kunstnikke, disainereid, moekunstnikke. On kirjanikke, kalamburiste, luuletajaid. On filmi- ja teatrinäitlejaid. On väga tuntud muusikuid nii klassikalise muusika, džässi, popi kui ka pärimusmuusika vallas, kooridirigente, mänedžere. On tuntud sportlasi nii vabariigi kui ka rahvusvahelisel tasemel. Mitmed kooli vilistlased ja ka siin põhikooli lõpetanud jagavad oma edulugu praeguste õpilastega. Nende meenutuste ja mõtetega saab tutvuda nn. vilistlaste seinal kooli II korrusel.