Pilootprojekt KOGUPÄEVAKOOL on lõpusirgel

Kogupäevakooli idee oli mõtetes ja jutuks juba mõned aastad tagasi. 2022. aasta kevadtalvel tulid asjast huvitatud õpetajad kokku ja otsustati, et oldi piisavalt infot kogunud, kuidas erinevates koolides kogupäevakool toimib ning kõik tundsid sisemist valmisolekut meie koolis ettevõtmine teoks teha. Ettevõtmisesse kaasatud kogemustega projektikoostaja abiga said kõik tegevused ja head kavatsused kirja, projekt sai rahastuse ning kogupäevakool alustas tegevust 3. oktoobril 2022.

Kogupäevakooli õppeaasta saab kohe-kohe läbi, seega on paras aeg jagada õpetajate muljeid kogupäevakoolist.

Õpetaja Pille kirjutab, et tema pani eelkõige rõhku koduste tööde tegemisele ja vajadusel tunnitööde kordamisele, kui kellegi jaoks midagi arusaamatuks jäi või tunnitööd valmis ei jõudnud teha. Kindlasti aitas KPKs käimine kaasa eestikeelse sõnavara arendamisele eesti keelest erineva emakeelega õpilaste jaoks. Olulisel kohal oli ka sotsiaalsete oskuste arendamine läbi rühmatööde ja mängude. Õpilased said klassikaaslastega aega veeta ka väljaspool koolitunde. Õpetaja Minna-Mirjam lisas, et lisaks koduste tööde tegemisele mängiti eesti keele ringis õpilastega erinevaid lauamänge, mis arendasid sõnavara ning koostööoskust, kuna projekti üks olulisi eesmärke oli muu kodukeelega õpilaste eesti keele oskuse arendamine. Õpetajad Kelly ja Elen panid samuti rõhku eestikeelsele sõnavarale ja eesti kultuurile. Arenguringis lauldi eestikeelseid laule, räägiti tähtpäevadest, vaadati õppefilme, mängiti Aliast ning jutustati piltide järgi. Palju rõhku pandi ka loomingulistele tegevustele (joonistamine, maalimine, saviga voolimine saviteraapia võtteid kasutades). Loomulikult tehti ära kõik kodused tööd, et laps saaks pärast koolipäeva koju puhkama minna. Õpetaja Eleni arvates tasub edaspidi mõelda KPK päeva pikkusele, sest suures seltskonnas askeldades väsivad paljud 1. klassi õpilased päeva lõpuks päris ära ja ootavad koju minekut.

Väga olulisel kohal oli õpilaste igapäevane õues viibimine. Õpetaja Mareti peamised tegevused olidki õues, kus lapsed said vabalt mängida nii palliga kui ka pallita. Mareti sõnul soovisid mõned lapsed kodutööd koolis ära teha, kuid mõned tahtsid seda teha kodus koos vanematega. Õpetaja arvates oleneb kõik lastest, kes KPKs käivad. Pedagoogilised kavatsused on ju toredad, aga osad lapsed on aktiivsed ja tahavad organiseeritust, teised vajavad vabadust ning soovivad omavahel suhelda ja mängida, kolmandad väsivad lihtsalt päeva lõpuks ära ning ootavad koju minekut.

Kogupäevakooli oluliseks osaks olid ka huviringid – nii liikumise, muusika ja loovuse huviringid kui sotsiaalseid oskusi arendav TORE ring. Liikumisringides said õpilased tantsida ja sporti teha. Kogupäevakooli tantsuring õpetaja Liina juhendamisel oli laste jaoks suurepärane võimalus avastada tantsumaailma ning arendada kehalist eneseväljendusoskust, rütmitunnetust ja tasakaalu. Tunnid algasid alati soojendusharjutustega, seejärel tehti tasakaalu- ja koordinatsiooniharjutusi ning venitusi ja hingamisharjutusi. Õpiti samm-sammult erinevaid tantsuliigutusi ja lõpuks said mõlemad rühmad (1.C ja 2.B klassist) selgeks tantsu, millega kooli kevadkontserdil esineti. Kontsert oli hea võimalus näidata õpitut. Sportlikud tegevused meeldivad enamikele õpilastele. Õpetaja Kerli juhendamisel oli võimalus tundides vaos hoitud energia välja elada ja sihipäraselt rakendada. Peamised TORE ringi tegevused, mida juhendas õpetaja Piret Pajuste, olid mängulised ja tagantjärele varasemat tegevust analüüsivad. Tegevuste käigus õpiti meeskonnatööd, üksteisega arvestamist, konfliktide lahendamist ning suhtlemist eakaaslaste ja õpetajatega. KPK tegevuskavas oli algselt planeeritud TORE ring 3. klassi õpilastele, kuid pärast ringi kohandamist nooremale vanuseastmele tegevus õnnestus. Õpilased olid avatud vestlustele ja tegevustele.

Loovusringi muljeid jagab õpetaja Anne, kes kogenud pedagoogina planeeris töid nii, et tunni lõpus oleks kõigil võimalik rõõmu tunda oma loomingust. Ikkagi väike eduelamus. Õpilastega avastati koos uusi tehnikaid ja kujutamise võimalusi nagu näiteks trükivärviga materjalitrükk, heegeldamise algvõtted ja origami tehnika. Tutvuti koomiksite joonistamise alustega, värvusõpetuse printsiipide ja mõistetega. Õpilased  maalisid, valmistasid kinkekaarte ja kingitusi ning vesteldi kunstist ja maailma kuulsaimatest maalidest. Kuigi lastel oli pikk päev selja taga, olid nad täis energiat ja loomisrõõmu. KPK on lastele toredaks vahelduseks õppepäeva lõpus. Rõõmupallide lõputut energiat on võimalik läbi erinevate tegevuste juhtida neile kasulikus suunas.

Muusikaringis õpetaja Mariah-Theresa juures said õpilased õppida ukuleledel mängimist. Lisaks kasutati ka teisi instrumente, mis klassis olemas. Muusikaringi tunni sisse põimis õpetaja ka väga erinevaid muusikalisi ülesandeid – seda vastavalt laste vastuvõtuvõimele. Tund hõlmas tavaliselt endas palju laulumänge ja liikumist. Samuti mahtus poole aasta sisse ka vähemalt ühe muusikat sisaldava filmi vaatamine, mis lastele vahelduseks väga meeldis. Tegeleti ka muusika järgi/saatel joonistamisega. Muusikaringis tegi õpetaja lastega väga palju erinevaid muusikaga seotuid tegevusi, mida nad suuremas osas tavalises muusikatunnis teha ei saa.

Õpetajate arvates õnnestus kogupäevakooli pilootprojekt väga hästi. Kuigi mõnede õpetajate arvates oli alguses korraldusliku poole osas segadust, said asjad paari nädala jooksul paika. Lapsed said KPKs külastada erinevaid mitmekesiseid huvitunde, mis tulid kindlasti kasuks nende arengule.

Kokkuvõtteks saab öelda, et kogupäevakool on väga vajalik. Tuleb arvestada esimesel aastal saadud kogemustega ja teha vajalikud muudatused, kuid üldjoontes toimib sellisel kujul kogupäevakool meie koolis väga hästi. Soov on esitada taotlus KPK tegevuste jätkamiseks ka järgmisel õppeaastal, sest vajadus on suur ja soovijaid oleks olnud rohkemgi, kuid käesoleval aastal oli ressurss piiratud.

Suur tänu kõikidele kogupäevakooli õpetajatele ja tugiliikmetele, tänu kellele projekt suurepäraselt õnnestus.

Käesoleva jutukese kirjutas Kogupäevakooli projektijuht Kaja Kalmer.