KOGUPÄEVAKOOL – oluline, vajalik, mõjus, jätkusuutlik

Kogupäevakooli (KPK) idee, mis õpetajatel mõned head aastad mõtetes ja jutuks oli, sai eelmisel, 2022/2023 õppeaastal teoks. Käesoleval 2023/2024 õppeaastal said õpilased taaskord kogupäevakoolis osaleda, seda tänu huvihariduse ja -tegevuse projektile, mille kaudu kool rahastuse sai. Ressursid saadi tänu tegusatele õpetajatele, kes kogupäevakooli õppekavad välja töötasid. Kõige suurem töö taotluse koostamisel ja teostamisel jäi projektijuht Piret Seepa õlgadele.

Lõppenud õppeaastal saime avada 4 kogupäevakooli rühma (1.A ja 1.B rühm, 1.C ja 1.D rühm; 2. klassi rühm ning 3. klassi rühm). Huviringe, milles õpilased osaleda said, oli 7 (robootika, draama, TORE, saviring, sport, loovus, tants). KPK on eelkõige õpilastele, kes on pärist muukeelsest perest ja vajavad täiendavat tuge eesti keele õppimisel-omandamisel.

Selleks õppeaastaks on kogupäevakool lõppenud. Kogusime muljeid kogupäevakooli õpetajatelt ja huviringide juhendajatelt. Küsisime, millised olid peamised tegevused, ning palusime kirjeldada, mida õpetajad enda jaoks oluliseks pidasid. Veel soovisime õpetajatelt teada, kas KPK õnnestus ning kas KPK on ka jätkusuutlik.

Arenguringi õpetaja Ave kirjeldab kenasti, millised olid peamised tegevused arenguringis.

  1. Kodutööde tund – „Lõpetame koos õpilastega erinevaid pooleli jäänud tunnitöid ning kodutöödeks jäänud ülesandeid. Selle raames olen ka andnud lisatöid mängulises vormis, olenevalt õpilasest. Peamiselt on need matemaatika või eesti keele ainealased.“
  2. Õuetunnid – „Liikumismängud ning vaba mäng värskes õhus.“
  3. Mängutund – „Erinevaid sotsiaalseid oskusi ning eesti keelt arendavad mängud. Kasutan erinevaid lauamänge ning väga palju tulevad kasuks klassiõpetaja erialal õpitud teadmised, saadud materjalid, õpimängud, jpm. Mängutunnis on ka liikumispausid ning suund on, et hiljemalt kevadperioodiks toimub mängupesades/meisterdamispesades tegevus ilma õpetaja juhendamiseta. Õpilane on kaaslastega arvestav, sõbralik ning teab grupis kehtivaid kokkulepitud reegleid.“
  4. Meisterdamistund – „Oleme koos teinud magneteid, joonistanud tahvelarvutis, õppinud kasutama akvarellvärve ja teisi erinevaid töövahendeid. Talveperioodil, kui õpilane on harjunud tegevuste ja reeglitega, hakkab meisterdamine olema samaaegselt mängudega (ehk siis nö mängupesad). Kaasa on lubatud võtta ka oma vildikaid, pabereid, kleepse ja muid vahendeid. Õpilased tulevad ise huvitavate ideedega, kaasatakse rühmakaaslasi ja meisterdatakse koos, seda on rohkem näha mängutunnis.“

„Koos võtame ette ka muid erinevaid tegevusi – teemapäevad, disko, filmid auditooriumis, võimlemine, piknikud jpm.“

Õpetaja Ave peab KPK kindlasti õnnestunuks. Ta näeb enda õpilaste pealt, kuidas KPK aitab kõige rohkem sotsiaalselt järele lapsi, kes on veidi eakaaslastest maha jäänud. KPK õpetab õppima! KPK raames on võimalik toetada õpilase keelelist arengut (nt muukeelset last), kujundada ja anda lapsele kaasa head õpiharjumused edaspidiseks, arendada lapses iseseisvust ja vastutustunnet.

KPK mõju on igapäevane, sest igas rühmas on õpilasi, kellel puudub kahjuks piisav kodune tugi ja juhendamine. Nende õpilaste hakkamasaamist ja edukust õppimises mõjutab KPK kõige enam. Õpetaja Ave näeb, et kui suudame samamoodi jätkata, siis me võidame tervikuna selles, et arengutase meie kooli algklassides paraneb oluliselt. Lapse jaoks on kõige raskemad aastad 1. ja 2. klassis, kus lapse arengus toimub palju, toimub nö. üleminek lasteaiast kooli. Meie koolis on palju muukeelsest perest lapsi, kes tulevad teisest kultuuriruumist puuduliku keeleoskusega. Selles kõiges on KPK asendamatu toetav tugi väikesele õpilasele ja ka kodule.

Õpetajad Pille, Elen, Ingrid, Minna-Mirjam ja Kelly jagavad samuti sama arvamust eelkirjutajaga. Õpetaja Pille õpilastele meeldib tohutult puslesid kokku panna ja erinevaid mõistatusi lahendada, kuid loomulikult ka pilte värvida, joonistada, lõigata, kleepida ja kõike muud sellist. Õpetaja Minna-Mirjam kirjutab, kuidas erinevad lauamängud (alias, scrabble jne.) aitavad arendada õpilaste eesti keele oskust.

Õpetaja Kelly, kes on nii arenguringi kui saviringi õpetaja, kirjutab tegevuste kohta järgmiselt. „Peamised tegevused olid laste koostööoskuse ja suhtlemisoskuse arendamine läbi mängude ja rühmatööde. Rõhk oli ka eestikeelsel sõnavaral ning eesti kultuuril. Palju oli loomingulist tegevust. Saviring soodustab õpilastes eneseavastamist ning võimaldab integreerida esmaseid mina-kogemusi. Saviringi eesmärgid on õppimise toetamine (mõtlemise originaalsus ja paindlikkus, kujutlusvõime, käeline tegevus), sotsiaalsete oskuste arendamine (koostöö, empaatia ning viha ja ärevuse maandamine), töövõime toetamine (tasakaalustamine, keskendumine) ning silmade ja käeliste liigutuste vahelise koordinatsiooni areng.“

Draamaringis näideldi läbi erinevaid emotsioone, kirjutab õpetaja Härda. Tehti palju kehalist liikumist (nii napakalt ja ägedalt kui vähegi võimalik) ning räägiti teatrist ja sellest, mis on näitlemise puhul oluline. „Tegime erinevaid näitlemisega seotud mänge. Minu jaoks oli oluline, et lapsed õpiksid väljendama oma emotsioone läbi nägude ja keha. Seda ilma, et kasutaks halbu sõnu, kui emotsiooniks on nt kurjus. Draamaringis said õpilased väga ägedalt ja erineval moel end lõdvaks lasta ja emotsioone väljendada.“

TORE ringis oli peamine, et lapsed suhtleksid eesti keeles ning saaksid õpetajast ja üksteisest aru. Õpetaja Piret kirjutab, et ringis on peamine meeskonnamängudes osalemine ning toimetulek kaotuse ja võiduga (seejuures rääkida, mis läks halvasti ja mis hästi).

Loovusringis on lapsed õpetaja Anne juhendamisel olnud väga tegusad ja loomingulised. Anne kirjutab, et räägiti värvusõpetusest, kuulsatest kunstnikest ja vaadati nende töid. Samuti õpiti ise guaššvärve segama ja uusi toone otsima. „Oleme maalinud akvarellidega ja isegi proovinud monotüüpia trükitehnikat. Lisaks voltimise õiged töövõtted, loomade voltimine, sõbra käepaela heegeldamine ja punumine, tähtpäevadeks kaartide meisterdamine ning meeleolu- ja fantaasiapildid vilt- ja värvipliiatsitega.“ Anne kirjutab, et mida varem laste loovuse arendamisega alustada, seda parem. Ta näeb enda tunnis, et lastel lusti ja tegutsemistahet jätkub. „Kuigi pikk koolipäev on seljataga, tulevad lapsed alati hea tuju ja tegutsemislustiga.“

Tantsu- ja spordiring arendavad liikumist ja koostööd. Õpilastele meeldib igasugune liikumine, kuid hästi sobib seejuures ka organiseeritud liikumine. Tantsuringi õpilased on esinenud kooli üritustel, mis on kindlasti õpilastes huvi tõstnud. Eriti meeldib lastele, kui kontsertidel saab vanematele esineda.

Pärast pikka koolipäeva on KPK õpilastel õuetund. Õpetaja Maret kirjutab, et iga ilmaga toimuvad õuetunnid on väga vajalikud. „Kuigi algul ei taheta minna, siis pärast ei saa enam tuppa. Õppetund pärast õues käimist vahel õigustab end, teinekord mitte. Kõik oleneb lapsest, sest on lapsi, kes soovivad kõik kodutööd kiiresti ära teha, kuid teine osa soovib õppida rahulikult kodus koos vanema(te)ga.“

Õpetajate arvates on ilmselge, et lapsed vajavad pika koolipäeva lõpus vaheldust ja omamoodi lõõgastust ning selleks on KPK arengu- ja huviringi tunnid kindlasti asendamatud, pakkudes neile lisaks harivaid ja arendavaid tegevusi. KPK juures on oluline, et lapsed saavad, või siis peavad, ka pärast tunde eesti keeles suhtlema. Loomulikult on oluline sotsiaalne pool – kodus oleks arvatavasti tihtipeale telefon sõbra eest. Samuti on oluline õppimine – need lapsed, kes pärast koolipäeva üksi kodus olles sellega tegeleda ei viitsiks, saavad ülesanded enne valmis, kui vanemad töölt koju jõuavad. „Lapsed enamasti ise sellest aru ei saa, kui peavad kodutööd tegema, et see on nende endi huvides,“ kirjutab õpetaja Ülle.

Täname veelkord õpetajaid, kes tagasiside andsid: Maret, Ave, Anne, Ingrid, Pille, Kelly, Elen, Härda, Minna-Mirjam, Piret P. ja Ülle.

Teksti koostas 2022/2023 õppeaasta KPK projektijuht Kaja Kalmer.